• Pärnu Eliisabeti kirik
  • Püha Missa
    P kell 10 ja 18 | T K R kell 9 | N kell 18
  • Leerikursus
  • Koguduse töötajad
    Nikolai 22, Pärnu | 44 31 381
  • Kaitsepühakud
    Püha Eliisabet | Püha Johannes | Püha Nicolaus

Kaldu minu poole ja ole mulle armuline, see on nende õigus, kes armastavad Sinu nime. (Ps 119:132)

Jaan Kolbergi äsjavalminud dokumentaalfilmist "Kaks päeva augustis" jäid mulle eriti meelde kaks lauset. Marju Lauristin ütles Eesti iseseisvuse taastamisest kõneldes: "Ega see ei tulnud ju lihtsalt tuulest või … Jumala annist või … laulmisest - iga asi vajab tööd!" Ja Ülo Nugis oma kokkupõrkest nende Ülemnõukogu saadikutega, kes olid iseseisvuse vastu: "Õigus on sellel, kellel on õigus."

Ülo Nugis ütles need sõnad vastuseks oma vastaste praalimisele, nagu oleks neil samasugused õigused kui kõigil teistel valitutel. Võime öelda, et sellega rikkus Ülemnõukogu esimees demokraatia norme ning diskrimineeris rängalt teisitimõtlejaid - ja küllap see nii oligi. Aga siinkohal tuleb rõhutada, et Ülo Nugis käitus õigesti - ja seda mitte ainult "hetkeolukorra seisukohalt", nagu vast mõned pragmaatikud oleksid valmis tunnistama, vaid seetõttu, et on olemas midagi kõrgemat isegi "demokraatia normidest". Õigus valesti mõelda ja tegutseda ei ole kõrgem tõest, isegi vabadus ei ole kõrgem kui tõde - vastupidi: "Tõde teeb teid vabaks!" (Jh 8:32)

Seda ei tohi nüüd tõlgendada moodsa poliitkorrektsuse nõude õigustusena - Ülo Nugise sõnad iseseisvuse vastastele olid pigem vägagi "ebakorrektsed". See, mida ta ütles, oli tegelikult: "Teil ei ole siin mingeid õigusi seni, kuni te ei tee seda, mis on õige." Ja see olekski olnud ühe demokraatliku võimuorgani puhul ennekuulmatu ning lubamatu, kui see, mis on "õige", oleks määratletud n-ö fraktsiooni- või parteilise võitluse produktina.

Just siin pean ma tulema Marju Lauristini juurde, kelle öelduga ma erinevalt Ülo Nugise omast ei saa kuidagi nõustuda. Jah, kindlasti oli neid, kes tegid palju ja ränkrasket tööd. Ja võib-olla on tõsi, et praktiliselt, n-ö de facto, sõltus sellest tööst märksa rohkem kui "laulmisest, tuulest ja Jumalast". Aga kui mõtleme selle peale, et meie riigi taastamise aluseks ei olnud ju tegelikult mitte niivõrd see õigus, mis tulenes kirjatähest, vaid see, mis elas inimeste südames, siis näeme, et tõeline de iure, mille alusel Eesti iseseisvust kinnitati, pärines justnimelt sealt: laulmisest, tuulest ja Jumalast. Ilma selleta ei oleks mingist "ränkraskest tööst" mitte ainult midagi kasu olnud, vaid seda tööd ennastki poleks olnud. See õigus, mis andis Ülo Nugisele õiguse hoiatada iseseisvuse vastu olnud rahvasaadikuid kõigist õigustest ilmajätmisega ning manitseda neid tegema õigust, oli "laulmisest, tuulest ja Jumalast".

Kui Vana Testamendi laulik hüüab Jumala poole, et too oleks talle armuline, sest "see on nende õigus, kes armastavad Sinu nime", siis ei ole see mitte mingitele abstraktsetele õigustele (ja "valitute" hulka kuulumisele) rajatud kauplemine, vaid õigupoolest justnimelt selle tunnistamine, et mingisugunegi "pretensioon" õigusele (või teatud õigustele) saab olla ainult neil, kes teevad õigust. Ja selleks õiguseks, mida inimene peab tegema, on Jumala nime, s.t Tema enda armastamine.

Meie riigi taastamisest rääkides tähendab see, et Eesti riigi ja rahva õigust iseseisvusele ei õigusta mitte see, et keegi on kuskil vastaval viisil mingid dokumendid koostanud ja otsused vormistanud, vaid see, et me mõistame oma olemist ja ise-olemist samaaegselt nii Jumala annina, jumaliku õigusena, kui ka kutsena ja kohustusena elada Jumala õiguses, teha õigust. Seda õigust, mis on kokku võetud kahte käsku: armasta Jumalat kogu oma olemusega ning ligimest nagu iseennast.

Marju Lauristini lausesse on - arvatavasti ilma, et ta oleks seda ise märganudki - peidetud oluline sõnum: ta paneb kõrvuti tuule ja Jumala - tõsi küll, väites, et need ei ole meie iseseisvuse allikaks. Tuul viitab aga Pühakirja kontekstis justnimelt Jumalale - nii Vaimu kui tuule kohta tarvitatakse piiblikeeltes sama sõna. Kui Jeesus ütleb, et "tõde teeb vabaks" (Jh 8:32), siis Ta lisab Pühast Vaimust kõneldes: "Kui Tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib Ta teid kogu tõesse." (Jh 16:13) Ja püha Paulus kinnitab: "Ent Issand on Vaim, ja seal, kus on Issanda Vaim, on vabadus." (2Kr 3:17)

Mida tähendab elada vabaduses, sellest annab meile muuhulgas aimu Jeesuse tähendamissõna talentidest: "Sellega on lugu just nagu mehega, kes enne võõrsile minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte." (Mt 25:14) Kõik, mis meil on - ka iseseisvus, oma riik, maa ja rahvas - on meile antud. Ja isegi kui talente oleks vaid üks - ka see on ilmatuma suur and, mille mahamatmine, Alo Mattiiseni laulu tsiteerides, "sama ränk on, nagu orjaks müüa end".

Me ei tea täpselt, milliseid kaalu- ja rahaühikuid Jeesus silmas pidas, aga kui teeme arvestuse nn kerge hõbetalendiga, siis oleks ühe talendi vasteks praegu umbes 550 000 Eesti krooni. Kui võtame arvestuse aluseks nn raske kuldtalendi, siis oleks see 37 miljonit krooni.

Küllap oskaksime ka selle väiksema summaga midagi peale hakata, kas pole? Aga see on ju ainult raha, ainult "prügi", kui tsiteerida Jaan Kolbergi filmis samuti sõna saanud Ants Paju.

Kui palju on meile tegelikult kingitud? Kui vabad ja iseseisvad oleme tegelikult? Mis on ja kust tuleb see õigus, millele toetub meie riik ja toetume ise?

Kontakt

Pärnu Eliisabeti kogudus
Nikolai 22 | 80010 Pärnu
Reg kood 80211018

Telefon: +3724431381
Mobiil: +37256 664 626
E-post: parnu.eliisabeti @ eelk.ee

Arveldusarve:
EE111010902000838001
EELK Pärnu Eliisabeti kogudus