• Pärnu Eliisabeti kirik
  • Püha Missa
    P kell 10 ja 18 | T K R kell 9 | N kell 18
  • Leerikursus
  • Koguduse töötajad
    Nikolai 22, Pärnu | 44 31 381
  • Kaitsepühakud
    Püha Eliisabet | Püha Johannes | Püha Nicolaus

Jeesus läks aga nende keskelt läbi ja kõndis oma teed. (Lk 4:30)

Tõlgiksin selle salmi veidi teisiti: "Tema aga, minnes läbi nende keskelt, jätkas oma teekonda."

Püha Luuka jutustus sellest, kuidas Jeesus oma kaaslinlaste pahameele alla sattus ja nende poolt peaaegu lintšiti, on esmapilgul üsna lihtne (ja mingil kombel paljudele meist ka omal nahal tuttav). Väljendit "ükski prohvet ei ole tunnustatud oma kodukohas" (Lk 4:24), kasutatakse sagedasti, ja enamasti on see kõnekäänd kõigile tuttav ning üheselt arusaadav.

Tõsi, ei teeks paha, kui mõeldaks veidi sügavamalt, mida tähendab olla prohvet, ning taibataks, et mitte iga kunagi koerustükkidega õpetajatele ja vanematele peavalu valmistanud koolipoiss, kellest nüüdseks on saanud klantsajakirjade meeliskangelane või koguni oma endise kooli direktor, ei kanna prohveti nime välja. Pealegi kiputakse taolisi "prohveteid" kodukohas teinekord (vähemalt tagantjärgi) rohkemgi tunnustama kui asi väärt oleks.

Jeesus tuleb pärast ristimist, kõrbekiusatusi ja mõningast Galileas ringirändamist taas oma kodulinna ning läheb hingamispäeval harjumust mööda sünagoogi. Jääb mulje, nagu ei tuntaks Teda esialgu ära. Küllap on Tema rõivad teistsugused, võib-olla on Ta habemesse kasvanud ja juuksedki pikaks lasknud, juba mõnda aega kestnud vabas õhus jutlustamine on muutnud Tema häält. Ka Naatsaretti on jõudnud sõnumid uuest suurest jumalamehest, kelle kuulutusega kaasnevad võimsad imeteod - ja nüüd on see prohvet nende oma kogudusekojas.

Muidugi antakse Talle kohe sõna, kõiki haarab vaimustus …, aga tasapisi hakkab ühele ja teisele tunduma, et selles mehes on midagi tuttavat. Ning korraga ütleb keegi, olgu arglikult või võidukalt: "Kas see ei ole mitte Joosepi poeg?" (Lk 4:22) Joosepit teadsid nad muidugi, tema töökoda asus paari minuti kaugusel sünagoogist. Ja kui nad nüüd tähelepanelikult vaatasid, siis tuli neile meelde küll see poiss, keda Joosep oli kasvatanud kui oma last, kuigi kurjad keeled rääkisid, et … ja kes hiljem, noore mehena, oli puuseppmeistri tööd jätkanud, ent nüüd mõne aja eest oma töötoa unarusse jätnud.

Inimesi on igasuguseid. Ja küllap võis nüüd üks või teine kahjurõõmuga mõelda, justnagu oleks mõni petis teolt tabatud ja paljastatud. Kui see oleks sündinud 1300 aastat hiljem, siis oleks keegi võib-olla koguni don Juan Manueli raamatus "El conde Lucanor" ("Krahv Lucanor") jutustatud mõistuloo eeskujul hõiganud: "Aga ta on ju alasti."

See on sama lugu, mille põhjal Hans Christian Andersen lõi muinasjutu keisri uutest rõivastest, ainult märksa mitmekihilisem. Originaalis väidavad petistest (?) kangrud, et nende kangast valmistatud rõivaid nägevat kellegi (konkreetsel juhul mauri kuninga) seljas vaid see, kes on tõeliselt tema lihane poeg - teistele paistvat ta alasti. Omapärasel kombel kattub see teatud viisil sellega, mis toimus Naatsareti sünagoogis Jeesusega: kui me võime tõesti arvata, et inimesed ei tundnud Teda alguses ära ning pidasid Teda kellekski teiseks, siis lõpptulemusena juhtus nii, et tõeliselt kellekski teiseks kui see, kes Ta oli, hakkasid nad Teda pidama alles pärast seda, kui olid Ta (oma arvates) ära tundnud.

Rahvahulk hakkas Jeesust sünagoogist ja koguni linnast välja suruma (rikkudes sellega kindlasti hingamispäeva pidamise käsku). Jeesus lasi sellel sündida kuni teekäänakuni ühel teatud kaljunukil - lükanuks rahvasumm Teda veel veidi kaugemale, siis oleks Ta mitmekümne meetri kõrguselt alla kukkunud (kas pole siin huvitavat seost ühe või koguni kahega Tema kõrbekiusatustest ning sellega, kuidas rahvas Temalt sünagoogis imetegusid ootas - vrd Lk 4:23 ja Lk 4:5-12).

"Jeesus läks aga nende keskelt läbi." - Kindlasti viitab see Tema erilisele meelevallale, millega Ta suutis vaigistada mitte ainult tormilaineid, vaid ka mäslevat rahvahulka. Aga Ta ei läinud mitte lihtsalt ära, vaid Ta tegi seda, minnes läbi nende keskelt, s.t neile justkui veel kord võimalust andes. Ta ei pööranud neile selga, Ta ei jätnud neid niisama maha, vaid kõigepealt läks Ta nende keskele: "Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud Teda vastu." (Jh 1:11)

Ja siis Ta "kõndis oma teed". See väljend võib jätta mulje, nagu oleks Ta lihtsalt kuhugi - ära - läinud. Kreeka keeles tarvitatud sõna 'poreyo' on võimalik tõlkida "teekonna jätkamisena", s.t Jeesus mitte ei põgenenud, vaid tegi, jätkas, seda, mida Ta oli tegema tulnud. Nii otseses kui ülekantud tähenduses: Tema teekond viis esmalt edasi (või tagasi) Kapernauma, Tema tõeliseks eesmärgiks oli aga üks küngas Jeruusalemma külje all, kus Ta viis lõpule selle, milleks Isa oli Ta saatnud: "Issanda Vaim on minu peal, seepärast on Ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid." (Lk 4:18)

See, kuidas Jeesus Naatsaretis "rahva keskelt läbi" läheb, tuletab meelde üht teistki "läbiminekut" - seda, mis sündis kolmandal päeval pärast Tema surma. Ja seda üleminekut, mille Ta on tõotanud kõigile neile, kes Temasse ja Tema Isasse usuvad (Jh 5:24).

Kontakt

Pärnu Eliisabeti kogudus
Nikolai 22 | 80010 Pärnu
Reg kood 80211018

Telefon: +3724431381
Mobiil: +37256 664 626
E-post: parnu.eliisabeti @ eelk.ee

Arveldusarve:
EE111010902000838001
EELK Pärnu Eliisabeti kogudus