Pärnu Eliisabeti kogudus austab oma kaitsepühakutena kolme kiriku ajaloos äärmiselt olulist isikut. Need on Ungari (või Tüüringi) püha Eliisabet, püha apostel ja evangelist Johannes ning Myra püha Nicolaus.

Esimene neist on otseselt seotud meie kiriku ja koguduse nimega, teine oli Pärnus enne Eliisabeti kiriku rajamist tegutsenud eesti koguduse nimepühak ning kolmas Pärnu ajaloolise saksa koguduse nimepühak. Kuna praegune Pärnu Eliisabeti kogudus on ühtaegu nii kunagise püha Johannese koguduse kui ka 1944. aastal Eliisabeti kogudusega liidetud Nikolai koguduse õigusjärglane, peame lisaks pühale Eliisabetile eriliselt au sees ka nimetatud kahte pühakut.

Püha Eliisabet sündis 1207. aastal Ungaris kuningas András II ja tema abikaasa Gertrudi tütrena.

Nelja-aastasena viidi Eliisabet Tüüringis asuvasse Wartburgi, kus teda kasvatas maakrahvinna Sophie, tema tulevase abikaasa ema.

Kui Eliisabet oli neliteist aastat vana, siis ta laulatati Tüüringi maakrahvi Ludwig IV-ga. Nende õnnelik abielu kestis vaevalt kuus aastat, kuna aastal 1227 suri Ludwig ristiretkel. Abielust sündis kolm last.

Püha Eliisabet oli leseks jäädes vaid üheksateistkümneaastane ning pidas sealtpeale maailma endale ja ennast maailmale surnuks.

Sügav armastus Kristuse vastu täitis Eliisabeti kiindumusega lihtsuse, vaesuse ja vaeste vastu. Tema südames leidis tugevat vastukaja püha Assisi Franciscuse sõnum Kristuse teenimisest vaestes ja kannatajates.

Eliisabet põgenes Wartburgist, kus teda ei mõistetud, ja elas frantsisklaste kombel vaesuses ja lihtsuses. Mõne aja pärast, aastal 1229, õnnestus tal rajada Marburgis hospital viletsuses vaevlevate haigete põetamiseks, millele ta andis püha Franciscuse nime. Lisaks hospitali juhtimisele tegi püha Eliisabeti seal oma kätega kõiki selliseid töid, mida keegi teine teha ei tahtnud.

Püha Eliisabeti suri pärast lühikest haigust ööl vastu 17. novembrit 1231. aastal. Ta kuulutati pühakuks Nelipühal, 27. mail 1235. aastal.

Püha Eliisabetti austatakse eriti Tüüringi ja Hesseni, leskede ja vaeslaste, kerjuste, haigete, ülekohtuselt tagakiusatute ja hädaliste, samuti haigepõetajate kaitsepühakuna.

Püha Eliisabeti mälestuspäeva tähistatakse vanema tava järgi 19. novembril, uuema tava järgi tema surmapäeval, 17. novembril.

Püha apostel ja evangelist Johannes oli koos oma venna, apostel Jaakobus Vanemaga pärit Galieast Betsaidast. Nende isa Sebedeus oli kalamees, pojad järgisid isa ametit.

Johannes oli üks kahest esimesest jüngrist, kelle Jeesus ennast järgima kutsus. Koos püha Andreasega olid nad eelnevalt kuulunud Ristija Johannese õpilaste hulka.

Jeesus usaldas ja armastas Johannest eriliselt, tõenäoliselt tema sügava kiindumuse ja truuduse tõttu. Samal ajal ei varja evangeeliumid meie eest ka püha Johannese iseloomu jõulisemat ja teravamat poolt – Jeesus nimetas teda ja ta venda Jaakobust Kõuepoegadeks, ilmselt peitub siin vihje nende temperamendile.

Pühalt Johanneselt pärineb mitu raamatud Uues Testamendis: evangeelium, kolm kirja ja Ilmutusraamat, millest viimase ta pani kirja Patmose saarel pagenduses viibides.

Püha apostel ja evangelist Johannes suri Efesoses tõenäoliselt aastal 101 väga kõrges vanuses. Tema viimased sõnad, mida ta ikka jälle kordas, olid: "Lapsed, armastage üksteist!"

Püha Johannes on kujurite, maalikunstnike, trükkalite, köitjate, raamatukaupmeeste, kirjanike, teoloogide ja mitmete käsitöömeistrite kaitsepühak ning tema eestpalvele loodetakse paljude hädade (näiteks rahe, mürgituse, põletushaavade) ja haiguste (näiteks pidalitõve) puhul.

Apostel ja evangelist Johannese mälestuspäev on kolmandal jõulupühal, 27. detsembril.

Myra püha Nicolaus sündis aastate 280 ja 286 vahel Pataras. Juba lapsena püüdis ta elada jumalakartlikku, vaga ja kasinat elu, paastudes igal kolmapäeval ja reedel, nagu ka kogu ülejäänud elu.

Nicolaus jäi varakult ilma vanemateta ning jagas oma päranduse vaestele. Tema elust on teada mitmeid lugusid sellest, kuidas ta tuli ühel või teisel viisil appi suures hädas (näiteks merehädas) või äärmises viletsuses viibivatele inimestele.

Kord palverännakul olles läks Nicolaus Püha Vaimu sisendusel Myrasse, mille piiskop oli äsja surnud. Ootamatult valiti ta jumaliku ilmutuse tulemusel ümberkaudsete piiskoppide poolt Myra piiskopiks. Püha Nicolaus järgis seda kutsumust pühendunult, olles eeskujuks kõigi vooruste poolest.

Diocletianuse ja Maximianuse käsul toimunud kristlaste tagakiusamise ajal heideti püha Nicolaus vanglasse, kus ta viibis kuni Constantinuse keisriks saamiseni.

Piiskop Nicolaus oli üks Nikaia kirikukogu isadest, seistes kindlalt selle eest, et mõistetaks hukka Ariuse eksiõpetus, mille kohtaselt Kristus polevat tõeline Jumal. Püha Nicolaus oli üks Nikaia usutunnistuse koostajatest ja sõnastajatest.

Myra püha Nicolaus suri aastate 345 ja 351 vahel oma piiskopilinnas. Ta on laste, õpilaste, neitsite, lapseootel naiste, vanade inimeste, missateenrite, palverändurite, meremeeste, kaupmeeste, mitmete käsitööliste ja väga paljude teiste ametimeeste kaitsepühak, samuti mitmete maade, näiteks Venemaa, patroon.

Püha Nicolause mälestuspäeva tähistatakse 6. detsembril.