1. Timoteosele 5:3-10

Mu armas, austa lesknaisi, kes on tõeliselt lesed! Aga kui kellelgi lesknaisel on lapsi või lapselapsi, siis need õppigu esmalt ise kohtlema jumalakartlikult oma peret ja tänulikult tasuma, mis nad on võlgu oma vanematele; sest see on meelepärane Jumala silmis. Kes on aga lesknaine tõeliselt ja üksi maha jäänuna loodab Jumala peale, see jääb anuma ja palvetama nii ööd kui päevad. Kes aga liiderdab, see on elusalt surnud. Ja käsi neid, et nad elaksid laitmatult. Kui aga keegi omaste ja kõige lähedasemate eest ei hoolitse, siis see on salanud ära usu ja on halvem kui uskmatu. Leskede hulka loetagu see, kes on vähemalt kuuekümneaastane ning on olnud ühemehenaine, kelle heade tegude kohta on tunnistajaid, olgu ta lapsi üles kasvatanud või võõraid vastu võtnud või pühade jalgu pesnud või viletsaid abistanud või otsinud võimalust teha mis tahes heategusid.

Graduale Psalm 45:5.3

Oma au ja oma hiilgusega vööta ennast, oma hiilguses tungi edasi!
Halleluuja.
Tõe ja õiguse ning alandlikkuse pärast õpetab su parem käsi sulle kardetavaid tegusid.
Halleluuja.

Luuka 7:11-16

Neil päevil läks Jeesus linna, mida hüütakse Nainiks, ja Temaga läksid kaasa Tema jüngrid ja suur hulk rahvast. Aga just siis, kui Ta linna väravale lähenes, kanti välja surnut, oma ema ainsat poega, ja ema oli lesk. Ja üsna suur hulk linnarahvast saatis teda. Ja kui Issand nägi ema, hakkas Tal temast hale ja Ta ütles: Ära nuta enam! Ja Ta astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid seisma. Ja Ta ütles: Noormees, ma ütlen sulle, ärka üles! Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Ja Jeesus andis poja tema emale tagasi. Aga kõiki haaras kartus ja nad ülistasid Jumalat ja ütlesid: Meie seas on tõusnud suur prohvet ja Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest!

JÄTKUV LUGEMINE

Apostlite teod 14:5-18

Neil päevil, kui paganad ja juudid koos oma ülematega tahtsid apostleid teotada ja kividega surnuks visata, põgenesid nood sellest teada saades Lükaoonia linnadesse Lüstrasse ja Derbesse ja nende ümbruskonda ning kuulutasid seal evangeeliumi. Ja Lüstras istus maas üks vigaste jalgadega mees, emaihust saadik halvatud, kes polnud veel kunagi kõndinud. Too kuulis Paulust rääkimas. Kui Paulus talle otsa vaadates märkas, et mehel on usku saada päästetud, hüüdis ta valju häälega: Tõuse püsti! Seisa oma jalgadel! Ja too hüppas püsti ja kõndis. Rahvahulgad aga, nähes, mis Paulus oli teinud, tõstsid häält ja ütlesid lükaoonia keeles: Jumalad on inimeste sarnastena tulnud alla meie juurde. Nad hüüdsid Barnabast Zeusiks ja Paulust Hermeseks, sest tema pidas kõnet. Ja linna ääres asuva Zeusi templi preester tõi härgi ja lillevanikuid värava ette ja tahtis koos rahvaga neile ohverdada. Aga kui apostlid Barnabas ja Paulus seda kuulsid, käristasid nad oma rõivad katki ja tormasid rahvahulga sekka, hüüdes: Mehed, miks te seda teete! Meiegi oleme teiesugused nõdrad inimesed, ja me kuulutame teile evangeeliumi, et te pöörduksite tühjadest asjadest elava Jumala poole, kes on teinud taeva ja maa ja mere ning kõik, mis nende sees on, kes läinud sugupõlvede ajal on lubanud kõigil paganail käia nende oma teedel, ja ometi ei ole jätnud andmata endast tunnistust, tehes head: andnud taevast teile vihma ja viljakaid aegu, kosutanud teid toiduga ja teie südant rõõmuga. Ja nii kõneldes suutsid nad vaevu vaigistada rahvahulka, et see neile ei ohverdaks.

Graduale Psalm 115:1-2.3-4.15-16

Mitte meile, Issand, mitte meile, vaid oma nimele anna au
oma helduse pärast, oma ustavuse pärast!
Mispärast peaksid paganad ütlema: Kus on nüüd nende Jumal?
Aga meie Jumal on taevas, Ta teeb kõik, mis Temale meeldib.
Nende ebajumalad on hõbe ja kuld, inimeste kätetöö.
Teie olete Issanda õnnistatud, selle, kes on teinud taeva ja maa!
Taevas on Issanda taevas ja maa on ta andnud inimlastele.
Mitte meile, Issand, mitte meile, vaid oma nimele anna au!

Hüüd enne Evangeeliumi Johannese 14:26

Halleluuja. Halleluuja.
Issand ütleb: Püha Vaim õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud.
Halleluuja.

Johannese 14:21-26

Jeesus ütles oma jüngritele: Kellel on minu käsud ja kes neid peab, see ongi see, kes armastab mind. Aga kes armastab mind, seda armastab mu Isa, ja mina armastan teda ning näitan talle ennast. Talle ütles Juudas, mitte Iskariot: Issand, mis see on, et Sa näitad ennast ainult meile ja mitte maailmale? Jeesus vastas talle: Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde. Kes mind ei armasta, ei pea mu sõnu. Ja sõna, mida te kuulete, ei ole minu, vaid Isa sõna, kes minu on saatnud. Seda ma olen teile rääkinud teie juures viibides. Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, Tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud.

• Prev
• Next