VANAKIRIKLIKUD LUGEMISED

Taanieli 13:1-9.15-17.19-30.33-62 (Taanieli raamatu lisad 1:1-9.15-17.19-30.33-62)

Neil päevil elas Paabelis elas mees, Joojakim nimi. Tema võttis naise nimega Susanna, Hilkija tütre, kes oli väga ilus ja kartis Issandat. Tema vanemad olid vagad ja õpetasid oma tütart Moosese Seaduse järgi. Joojakim oli väga rikas, ja tal oli rohuaed tema koja naabruses. Ja juudid kogunesid tema juurde, sest ta oli kõigist lugupeetuim. Sel aastal oli rahva hulgast kohtumõistjaiks valitud kaks vanemat, kelle kohta Issand on ütelnud: Ülekohus on tulnud Paabelist, vanemaist, kohtumõistjaist, kes näisid olevat rahva juhid. 

Need viibisid alati Joojakimi kojas ja nende juurde tulid kõik, kellel oli kohtuasju. Ja kui rahvas keskpäeval oli ära läinud, siis Susanna läks ja jalutas oma mehe rohuaias. Need kaks vanemat nägid teda iga päev sinna minevat ja jalutavat, ja nad hakkasid teda ihaldama. Nad muutsid meelt ja pöörasid silmad ära, ei vaadanud taeva poole ega mõtelnud õiglase karistuse peale. Ja sündis, kui nad ühel sobival päeval varitsesid, et naine läks sinna nagu eile ja üleeile, kaasas ainult kaks tüdrukut, ja tahtis rohuaias ennast pesta, sest oli palav. Seal ei olnud kedagi peale nende kahe vanema, kes olid peidus ja varitsesid teda. Ta ütles tüdrukutele: Tooge mulle õli ja salv ning sulgege aiaväravad, et saaksin ennast pesta! Ja sündis, kui tüdrukud olid välja läinud, et need kaks vanemat tõusid ja jooksid Susanna juurde ning ütlesid: Vaata, aiaväravad on suletud ja keegi ei näe meid, ja meie ihaldame sind! Seepärast ole meiega nõus ja andu meile! Aga kui mitte, siis me tunnistame sinu vastu, et sinu juures oli üks noormees ja sellepärast sa saatsid tüdrukud enese juurest ära. Siis Susanna nuttis ja ütles: Mul on igapidi kitsas käes. Sest kui ma seda teen, siis on mul kindel surm. Aga kui ma seda ei tee, siis ma ei pääse teie käest. Mulle on parem, kui ma seda ei tee ja langen teie kätte, kui et teeksin pattu Issanda ees. Ja Susanna karjus valju häälega. Aga ka need kaks vanemat karjusid temale vastu. Üks neist jooksis ning avas aiavärava. Kui nüüd need, kes kodus olid, kuulsid karjumist aias, siis nad tormasid sisse külgväravast, et vaadata, mis Susannale on juhtunud. Aga kui vanemad olid oma seletuse andnud, siis sulased häbenesid väga, sest seesugust asja ei olnud Susanna kohta iialgi räägitud. Teisel päeval, kui rahvas kokku tuli tema mehe Joojakimi juurde, sündis, et need kaks vanemat tulid, täis kurje kavatsusi Susanna vastu, et teda surma saata. Nad ütlesid rahva ees: Läkitage Susanna, Hilkija tütre järele, kes on Joojakimi naine! Ja nad läkitasid. Tema tuli koos oma vanemate ja laste ning kõigi sugulastega. Aga need, kes koos temaga olid, ja kõik, kes teda nägid, nutsid. Ja need kaks vanemat tõusid üles rahva keskelt ning panid oma käed tema pea peale. Tema vaatas aga nuttes taeva poole, sest tema süda lootis Issanda peale. Vanemad ütlesid: Kui meie aias omaette kõndisime, siis tuli tema sinna koos kahe tüdrukuga. Aga ta saatis tüdrukud ära ja sulges aiaväravad. Siis tuli tema juurde üks noormees, kes oli olnud peidus, ja heitis koos temaga maha. Aga kui meie, kes olime aia ühes nurgas, nägime seda patutegu, siis me jooksime nende juurde. Me nägime neid ühtivat. Aga seda noormeest me kätte ei saanud, sest ta oli meist tugevam. Ta avas värava ning jooksis välja. Naise me saime aga kätte ja küsisime, kes see noormees on. Kuid tema ei tahtnud meile ütelda. Seda me tunnistame. Kogunenud rahvas uskus neid kui rahvavanemaid ja kohtumõistjaid, ja nad mõistsid naise surma. Aga Susanna hüüdis valju häälega ja ütles: Igavene Jumal, saladuste tundja, kes sa tead kõike enne, kui see sünnib! Sina tead, et nad on minu vastu valet tunnistanud. Ja vaata, ma pean surema, ilma et oleksin teinud midagi niisugust, millest nad pahatahtlikult minu kohta räägivad. Issand kuulis tema häält. Kui teda hukkamiseks ära viidi, siis äratas Jumal püha vaimu ühes noores mehes, kelle nimi oli Taaniel. Ja see hüüdis valju häälega: Mina olen süütu selle naise verest! Kogu rahvas pöördus tema poole ja küsis: Mida see tähendab, mis sa räägid? Tema aga astus nende keskele, öeldes: Kas te olete siis nii rumalad, Iisraeli lapsed?! Ilma uurimata ja selgust saamata te mõistate süüdi Iisraeli tütre! Tulge tagasi kohtusse, sest need seal on tunnistanud valet tema vastu! Siis kogu rahvas tuli kiiresti tagasi. Vanemad ütlesid temale: Istu siia meie keskele ja seleta meile, sest Jumal on andnud sulle vanema väärikuse! Ja Taaniel ütles neile: Eraldage nad teineteisest kaugele, siis ma kuulan nad üle! Kui nad nüüd teineteisest olid eraldatud, siis kutsus ta neist ühe ja ütles talle: Sina, kurjas elus vanaks saanu, nüüd tulevad sulle tagasi su patud, mis sa varem oled teinud, kui sa ülekohtuselt kohut pidasid ja süütud süüdi mõistsid, süüdlased aga vabastasid, kuigi Issand ütleb: Sa ei tohi tappa süütut ja õiget! Kui sa nüüd tõesti seda naist nägid, siis ütle, missuguse puu all sa nägid neid üheskoos olevat! Tema vastas: Mastiksipuu all. Aga Taaniel ütles: Sa oled oma pea hinnaga hästi valetanud! Sest juba on Jumala ingel saanud käsu sind lõhki kiskuda. Olles saatnud tema ära, käskis ta ette tuua teise ja ütles talle: Sina oled Kaanani, mitte Juuda soost. Ilu on sind eksitanud ja himu on hukutanud sinu südame. Nõnda te olete teinud Iisraeli tütardega ja need on kartuse pärast teiega nõus olnud. Aga see Juuda tütar ei olnud nõus teie häbiteoga. Ütle nüüd mulle, missuguse puu all sa tabasid nad üheskoos olevat! Tema vastas: Tamme all. Aga Taaniel ütles talle: Ka sina oled hästi oma pea hinnaga valetanud! Sest Jumala ingel ootab, mõõk käes, et sind pooleks raiuda, ja nõnda teid mõlemaid hukata. Siis kokkutulnud rahvas hüüdis valju häälega ja kiitis Jumalat, kes päästab need, kes Tema peale loodavad. Nad tõusid nende kahe vanema vastu, sest Taaniel oli nende eneste suu kaudu tõestanud, et nad olid valet tunnistanud, ja nad tegid nendega sedasama, mida need ise olid kurjasti kavatsenud teha oma ligimesega. Talitades nendega Moosese Seaduse järgi, nad tapeti. Ja sellel päeval päästeti süütu veri.

Graduale Psalm 23:4

Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest Sina oled minuga, Issand.
Sinu karjasekepp ja Su sau, need trööstivad mind.

Johannese 8:1-11

Neil päevil läks Jeesus Õlimäele. Kuid koidu ajal tuli Ta tagasi pühakotta ning kogu rahvas tuli Tema juurde ning Ta istus ja õpetas neid. Aga kirjatundjad ja variserid tõid abielurikkumiselt tabatud naise, panid ta keskele seisma ja ütlesid Jeesusele: Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt. Mooses on Seaduses käskinud niisugused kividega surnuks visata. Mida nüüd Sina ütled? Aga seda nad ütlesid Teda proovile pannes, et nad saaksid Teda süüdistada. Jeesus kummardus ja kirjutas sõrmega maa peale. Aga kui nad küsides peale käisid, ajas Jeesus enese sirgu ja ütles neile: Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga! Ja Ta kummardus jälle ja kirjutas maa peale. Ja seda kuuldes lahkusid nad üksteise järel, vanematest alates, jäid üksnes Tema ja keskel seisev naine. Jeesus ajas enese sirgu ja ütles talle: Naine, kus nad on? Kas keegi ei ole sind surma mõistnud? Tema ütles: Ei keegi, Issand! Aga Jeesus ütles: Ega minagi mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!

• Prev
• Next