• Pärnu Eliisabeti kirik
  • Püha Missa
    P kell 10 ja 18 | T K R kell 9 | N kell 18
  • Leerikursus
  • Koguduse töötajad
    Nikolai 22, Pärnu | 44 31 381
  • Kaitsepühakud
    Püha Eliisabet | Püha Johannes | Püha Nicolaus

Puhastage end vanast haputaignast, et te oleksite uus taigen! (1Kr 5:7)

Kuulsin hiljuti üht õigeusu preestrit kõnelemas jutluses sellest, kuidas tema poole on pöördunud loendamatu hulk vanaemasid palvega, et ta ristiks nende lapselapsed. Preestri vastus on olnud alati üks: "Ei! Vesi on liiga kallis, et seda niisama raisata!"

Pean tunnistama, et minu vastus on taolisel puhul olnud veid leebem. Ütleb ju prohvetki, et "neil päevil ei öelda enam: isad sõid tooreid viinamarju, aga laste hambad on hellad" (Jr 31:29), ehkki kindlasti tuleb tõsiselt võtta ka Issanda hoiatust, et vanemate süü nuheldakse laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni (2Ms 20:5).

Muidugi on ristimata lapselaps elav (hea, et elav!) etteheide vanavanematele, kui nende enda lapsed ei tule selle peale, et oma lapsed ristida ja neid kristlikus usus kasvatada. Küllap siis on viga tehtud juba vähemalt üks põlvkond varem. Aga samal ajal ei saa me panna silmi kinni tõsiasja ees, et vist on enamasti ja kõikjal eeskätt vanem põlvkond see, kes käib kirikus ja võtab oma suhet Jumalaga – ning muidugi ka igavikuga – tõsiselt. Mul ei lähe silme eest see eakas memm, kes iga kord, kui teda vaatamas käin, alustab ja lõpetab sellega, kui kahju tal on, et tema juba ammu täisealine tütar on siiamaani ristimata ega usu Jumalasse.

Sellel õigeusu preestril on õigus, et ristimise arm ei ole raisata ja ainult veega ülekallamine inimest ei päästa. "Vesi ei tee seda muidugi mitte," ütleb ka Martin Luther. Veelgi enam: see vesi, mis on ühendatud Jumala Sõnaga, mis on ise saanud "nähtavaks Sõnaks", "ei tule tagasi tühjalt", vaid teeb, milleks ta on läkitatud (Js 55:11), ja et selle manitsuse tõsidust mõista, tuleb meil vaadata ristimise prohvetlikule ettekuulutusele Iisraeli rahva ajaloos.

Kiriku traditsioon ja Pühakiri võrdlevad ristimist Iisraeli rahva läbiminekuga Punasest merest (1Kr 10:1-2), kusjuures püha Paulus peab seda eeskätt hoiatavaks näiteks. Me teame, et kõik Iisraeli lapsed läksid läbi mere, ent mitte kõik ei jõudnud Tõotatud Maale. Mida ütleb see meile ristimise ja meie, ristitute kohta?

Aga veel: iisraellased ei olnud ainsad, kes üritasid läbi Punase mere minna. Sellesama tee võtsid ette ka egiptlased. Milline oli nende saatus? – "Issand paiskas egiptlased keset merd. Ja vesi tuli tagasi ning kattis sõjavankrid ja ratsanikud, kogu vaarao sõjaväe, kes oli tulnud neile merre järele; ei jäänud neist üle ühtainsatki." (2Ms 14:27-28)

Kristus, meie Paasatall, on surnud ja üles tõusnud (1Kr 5:7). Koos Temaga oleme surnuist üles äratatud ka meie, sest "kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud Tema surmasse". – "Me oleme siis koos Temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus." (Rm 6:3-4)

Kristuse ülestõusmine ei ole ainult Kristuse ülestõusmine, vaid see puudutab ka meid. Nii ses mõttes, et seeläbi on meile kingitud igavese elu lootus, kui ka selles mõttes, et kui oleme ristitud, siis on meie uus elu juba alanud. Peab olema alanud: "Kui te nüüd koos Kristusega olete üles äratatud, siis otsige seda, mis on ülal, kus Kristus istub Jumala paremal käel; mõtelge sellele, mis on ülal, mitte sellele, mis on maa peal." (Kl 3:1-2)

Kirjas heebrealastele öeldakse: "On ju võimatu neid, kes kord on olnud valgustatud, kes on maitsnud taevast andi ja saanud osa Pühast Vaimust, kes on kogenud Jumala head Sõna ja tulevase ajastu vägesid ning ometi ära taganenud – neid on võimatu uuendada jälle meeleparanduseks, sest et nad iseendi kahjuks löövad Jumala Poja risti ja teevad Ta naeruks." (Hb 6:4-6) Sealsamas leiame vihje ka ennist meenutatud prohvet Jesaja sõnadele Jumala Sõna kohta, mis ei tule tagasi tühjalt, vaid teeb, milleks ta on läkitatud: "Maa, mis joob sagedasti sellele langevat vihma ja kasvatab kasulikke taimi neile, kes seda ka harivad, saab õnnistuse Jumalalt, aga maa, mis kannab kibuvitsu ja ohakaid, on kõlbmatu ja lähedal äraneedmisele, mille lõpp on ärapõletamine." (Hb 6:7-8)

Kas preestrid peaksid ristima lapselapsed, kelle ristimist vanaemad paluvad – kui nende endi lapsed on ristimata? Küllap see sõltub konkreetsest olukorrast. Aga iga ristitu puhul kehtib see, et nii, nagu ta on koos Kristusega surnud, peab ta olema koos Temaga ka üles tõusnud ja käima uues elus – sest muidu on Kristus surnud asjata ja Ta justnagu ei olekski surnuist üles tõusnud.

Aga Ta on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud!

Kontakt

Pärnu Eliisabeti kogudus
Nikolai 22 | 80010 Pärnu
Reg kood 80211018

Telefon: +3724431381
Mobiil: +37256 664 626
E-post: parnu.eliisabeti @ eelk.ee

Arveldusarve:
EE111010902000838001
EELK Pärnu Eliisabeti kogudus