• Pärnu Eliisabeti kirik
  • Püha Missa
    P kell 10 ja 18 | T K R kell 9 | N kell 18
  • Leerikursus
  • Koguduse töötajad
    Nikolai 22, Pärnu | 44 31 381
  • Kaitsepühakud
    Püha Eliisabet | Püha Johannes | Püha Nicolaus

Ülestõusmisaja VII pühapäev

Elu Vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud su patu ja surma seadusest. (Rm 8:2)

Nägin hiljuti üht ülimalt masendavat filmi, mille vaatamist ma ei soovita kellelegi, seepärast jätan nimetamata selle pealkirja ega kirjelda ka sisu, mis oli liiatigi üpris verine. Ütlen vaid niipalju, et tegemist oli looga kahest mehest, kes, olles kuritarvitanud oma vabadust – iseäranis hoolimatusega teiste inimeste, ka päris lähedaste suhtes –, ei näinud enam muud võimalust kui ennast kas tappa (nagu tegi üks neist kahest) või lasta end «vabatahtlikult» elu lõpuni üksikvangistusse sulgeda (nagu tegi teine).

Filmist jäi kõlama kolm kohutavat tõdemust: esiteks, et «kõik on suhteline», s.t selle, mis on hea või kuri, määrab ainult iga inimese arusaamine ja suhtumine; teiseks, et ei olegi mingit muud valikut kui kas elada vabana ja teha seega paratamatult haiget teistele inimestele, kuna «tõeline vabadus» tähendab ka vabadust kurjaks, või vabadusest täielikult loobuda; ning kolmandaks, et mingit väljapääsu, lunastust, lepitust, uut algust polegi olemas.

Kristlasena ma mõistan, et kõik need kolm tõdemust on tegelikult valed, kuid see ei võta ära valu, mis tuleb teadmisest, et paljud inimesed elavad need valed oma eluvalikutega reaalsuseks.

Siinkohal tuleb tõmmata pisut pidurit, et mitte asuda kohtumõistmise teele – kohus ei ole meie, vaid üksnes Jumala käes, ning kuna Jumala tõde ja tahe on, et keegi ei peaks jääma ilma väljapääsuta, lunastuseta, lepituseta ega uue alguseta, ei tohi ka meie neid ühegi inimese puhul välistada (ega ka iseennast sellest ilma jätta).

Püha Paulus kirjutab: «Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses.» (Rm 8:1) See ei tähenda, nagu olekski kõik mingis mõttes «suhteline» – nagu oleks Jumal oma Poega meie eest andes lõpetanud igasuguse vahetegemise hea ja kurja vahel. Taolist mõtteviisi võib küll kohata teinekord isegi kirikus, ent Pühakiri ei anna selleks mitte mingit alust.

Vastupidi, kui selleks, et inimene pääseks hukkamõistmisest – ja siin ei peeta silmas mitte pahakspanevat peavangutust, vaid igavese hukatuse piina –, pidi Jumal andma oma Poja surma, siis järelikult on asjalood väga tõsised. Järelikult on kuri tõepoolest nii kuri, nii erinev heast, et isegi Jumal ei näinud enam mingit muud väljapääsu kui ainsa Õige ja Püha ohvrisurm ristil.

Kui seda, mis on hea ja mis on kuri, määraks inimese suva, siis oleks teoreetiliselt justkui kaks võimalust. Esiteks: kui inimene oleks «põhimõtteliselt hea», nagu tihti väidetakse, tulekski anda igaühele täielik vabadus ning tulemuseks oleks maine paradiis. Muidugi on kogu see asi tegelikult iseenesega vastuolus, kuna on absurdne käsitleda inimest «heana», kui «hea» ei ole midagi kindlat, vaid sõltub igaühe suvast.

Teine võimalus: kui inimene ei ole ei «põhimõtteliselt» ega mingil muul viisil hea, vaid – nagu väidab Piibli põhjal kristlik inimesekäsitlus – langenud, rikutud, patune ja kuri, siis on tulemuseks… see, mida me enda ümber ja enda sees lakkamatult näeme…

Olgu siinkohal öeldud, et ka väide, et kõik ei ole must või valge ning nende kahe vahele mahub palju erinevaid varjundeid, ei tähenda ometi, nagu kaotaks vahepealsete varjundite olemasolu musta ja valge – vastupidi: need erinevad varjundid on võimalikud üksnes seetõttu, et on olemas nii must kui valge.

Õigupoolest võrsub ka väide, et «kõik on suhteline», lihtsalt soovimatusest leppida äratundmisega, kuidas asja tegelikult on: et hea on hea ja kuri on kuri; see väide ei ole midagi muud kui kõige labasem püüd iseennast või kedagi teist petta.

Vabadus… kas vabadus kurjaks on vabadus? Kas inimene, kes otsustab oma elu lõpetada (või laseb end sulgeda jäädavasse vangistusse), on vaba? Jah, võime laulda, et «me mõtted on priid», ent ka siin tuleb juba iseenesest esile tõdemus, et meie priius on tegelikult vägagi piiratud.

Surm, kurjus, enda seesmine või väline müümine ei ole mitte vabadus, vaid orjus, mitte väljapääs, vaid väljapääsmatus, isegi kui püüame seda endale ennast pettes millegi muuna serveerida.

Meie võimuses ei ole luua elu – seda suudab üksnes Jumal. Meie võimuses on elu hävitada – aga juba seetõttu, et see on midagi pöördumatut, ei saa see mitte mingil juhul olla vabadus.

Võib-olla kipume matemaatikast tuttavat miinus- ja plussmärgiliste arvudega opereerimist ka pärisellu üle kandma, unustades, et tegelikult on olemas vaid see, mida on nullist rohkem, miinustest rääkimata. Kui tähistame nüüd hea plussiga ja kurja miinusega, siis antud võrdpildis ei tähenda see küll seda, nagu poleks kurja olemas, siiski aga seda, et saame kõnelda vabadusest millekski vaid plussmärgilise ehk hea suhtes. Otsustades kurja kasuks me mitte ei teosta oma vabadust, vaid anname selle ära, s.t me ei ole enam vabad inimesed, vaid orjad.

Kui me ei suuda kurjast loobuda, siis oleme orjad – ja meie langenud loomuse paratamatus on, et me iseenesest ei suudagi seda, sest olematusest olemisse, surmast ellu, orjapõlvest vabadusse saab meid tuua üksnes Jumal.

Kas see tähendabki viimaks, et mingit väljapääsu, mingit «tõelist» vabadust meil ikkagi ei ole? Et oleme kas lihtsalt orjad või siis mängukannid kõikvõimsa Jumala meelevallas? Kas igatsus olla päris vaba – ja seeläbi ka tõeliselt õnnelik – on lootusetu?

Inimlikult võikski nõnda arvata. Aga Jumal näeb ja teeb asju teisiti kui inimesed. Jumal oma vabaduses annab ennast meile, inimestele – nii oma Pojas, kes on surnud meie lunastuseks ja lepituseks, kandes meie patu ja süü ja karistuse, kui sellega, et tuleb ise Püha Vaimu läbi meie sisse elama. Jumal, kes on ainus tõeliselt vaba – kes on vabadus ise –, annab ennast oma vabaduses meile, saades meiegi vabaduseks.

Hea on hea ja kuri on kuri, orjus on orjus ja vabadus on vabadus – see on nõnda mitte ainult Jumala poolt määratuna, vaid Tema enda olemusest tulenevalt.

Valida ja teha kurja tähendab orjust ja surma – neil kahel pole midagi pistmist tõelise elu ega vabadusega.

Valida ja teha head tähendab valida elu ja vabadus, kuna Jumal on hea ja Jumal on elu ning ainult Temas on tõeline vabadus ja tõeline elu, milleks Tema on meid Kristuses valinud (Jh 15:16).

Kontakt

Pärnu Eliisabeti kogudus
Nikolai 22 | 80010 Pärnu
Reg kood 80211018

Telefon: +3724431381
Mobiil: +37256 664 626
E-post: parnu.eliisabeti @ eelk.ee

Arveldusarve:
EE111010902000838001
EELK Pärnu Eliisabeti kogudus