1. Johannese 4:8-21

Mu armsad, Jumal on armastus. Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me Tema läbi elaksime. Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et Tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka meie kohustatud armastama üksteist. Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja Tema armastus on saanud meis täiuslikuks. Sellest me tunneme, et me püsime Temas ja Tema meis, et Ta on andnud meile osa oma Vaimust. Ja me oleme näinud ja tunnistame, et Isa on läkitanud Poja maailma Päästjaks. Kes iganes tunnistab, et Jeesus on Jumala Poeg, selles püsib Jumal ning tema püsib Jumalas. Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas. Selles on Jumala armastus saanud meie juures täiuslikuks, et meil oleks julgust kohtupäeval; sest nii nagu on Tema, oleme meiegi selles maailmas. Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses. Meie armastame, sest Tema on meid enne armastanud. Kui keegi ütleb: Mina armastan Jumalat!, ja vihkab oma venda, siis ta on valelik, sest kes ei armasta oma venda, keda ta näeb, ei suuda armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud. Ja see käsk on meil Temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda!

Graduale Psalm 41:5.2; 5:2

Ma ütlesin: Issand, ole mulle armuline, tee terveks mu hing, sest ma olen pattu teinud Sinu vastu!
Õnnis on see, kes hoolitseb kehva eest, Issand päästab ta õnnetusepäeval.

Halleluuja. Halleluuja.
Issand, võta kuulda mu sõnu, pane tähele mu ohkamist!
Halleluuja.

Luuka 6:36-42

Neil päevil ütles Jeesus oma jüngritele: Olge armulised, nagu teie Isa on armuline! Ärge mõistke kohut ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks ja teile antakse andeks! Andke, ja teile antakse – hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi. Aga Ta rääkis neile ka tähendamissõna: Ega pime suuda pimedat juhtida teel? Eks nad mõlemad kuku auku? Ei ole jünger õpetajast üle, aga iga koolitatu on samasugune nagu ta õpetaja. Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka? Kuidas sa võid oma vennale öelda: Vend, lase ma tõmban välja pinnu, mis on su silmas!, ja ise ei näe palki oma silmas? Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast, siis sa näed tõmmata välja pindu, mis on su venna silmas!

JÄTKUV LUGEMINE

Toobiti 2:9-14

Kui mina, Toobit, tulin Nelipüha ööl matmast tagasi, olles saanud roojaseks, heitsin ma magama õue müüri äärde ja mu nägu oli katmata. Aga ma ei teadnud, et müüris olid varblased, ja kui mu silmad lahti olid, siis need varblased sirtsutasid oma sooja väljaheidet mu silmadesse. Minu silmadesse tekkisid siis valged laigud. Ma läksin küll arstide juurde, aga nemad ei suutnud mind aidata. Ahhiahharos toitis siis mind, kuni ta läks Elümaisi. Minu naine Hanna tegi tasu eest naiste käsitöid ja saatis need isandaile: nemad maksid temale palka ja andsid lisaks ühe kitsetalle. Aga kui ta minu juurde tuli, siis hakkas tall mökitama. Ja ma küsisin temalt: Kust see kitsetall on? Ega ometi varastatud? Anna see tagasi isandaile, sest varastatut ei ole lubatud süüa! Tema vastas: See on kingitus, antud mulle palgalisaks. Aga mina ei uskunud teda ja käskisin talle isandaile tagasi anda, ja ma punastasin tema ees. Tema aga vastas ja ütles mulle: Kus on sinu almused ja heateod? Vaata, nüüd on sinust kõik teada!

Graduale Psalm 112:1-2.6-9

Tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale!
Õnnis on mees, kes kardab Issandat, kellele väga meeldivad Tema käsud.
Võimsaks saab tema seeme maa peal, õiglaste sugu õnnistatakse.
Sest ta ei kõigu iialgi; igaveseks mälestuseks jääb õige.
Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.
Tema süda on toetatud, ta ei karda, kuni ta viimaks parastab oma vaenlasi.
Ta jagab välja rikkalikult ja annab vaestele; tema õigus püsib ikka, tema sarv on kõrgel au sees.
Tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale!

Hüüd enne Evangeeliumi Efeslastele 1:17-18

Halleluuja. Halleluuja.
Meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa valgustagu meie südame silmi, et me teaksime, milline lootus on Tema kutsumises.
Halleluuja. 

Markuse 12:13-17

Neil päevil läkitati Jeesuse juurde mõned variserid ja Heroodese mehed, et Teda mõnest sõnast kinni püüda. Ja need tulid ning ütlesid Talle: Õpetaja, me teame, et Sa oled tõemeelne ega hooli kellestki, sest Sa ei vaata inimese isikule, vaid õpetad Jumala teed tõepäraselt. Kas keisrile peab andma pearaha või ei? Kas anname või ei anna? Aga Jeesus, teades nende silmakirjalikkust, ütles neile: Miks te mind kiusate? Tooge mulle teenar näha! Nemad tõidki, ja Ta ütles neile: Kelle pilt ja kiri sellel on? Nad ütlesid Talle: Keisri. Aga Jeesus ütles neile:  Keisri oma andke keisrile tagasi ja Jumala oma Jumalale! Ja nad imetlesid Teda. 

• Prev
• Next